Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristlikud suurused ja kontsentratsioonid. Osakese tüüp Ligikaudne raadius Osakeste arv cm3-s µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad Giganttuumad >0,1 <1 kuni 10 1 Udu ja pilveosakesed >10 10 kuni 1000 300 Somp tekib tavaliselt öösiti (õhu kihistus stabiilne). Paistab sinine vastu tumedat tausta ja kollakas vastu valgust. Nähtavus 1-10km, sama moodi ka udulooril ja uduvinel. Udu nähtavus alla 1000m. Tekib kas õhu jahutamisel või vee aurumisel ja õhumasside segunemisel. Liik Kuidas tekib ?
9. Sulaveeäravool jõgedesse 10.Pindmine äravool 11.Jõeäravool 12.Mageveevaru 13.Maasseimbumine 14.Põhjaveevaru 15.Põhjaveeäravool 16.Allikad 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine - Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Kondenseerumine - veeauru üleminek vedelasse olekusse ·homogeenne kondenseerumine ·heterogeenne kondenseerumine Kondensatsioonituumad · Aitkeni tuumad r=0,005...0,2 m · Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb Õhutemperatuuri langust põhjustavad tegurid · Adiabaatiline jahtumine õhumassi tõusmisel · Segunemine külmema õhuga · Aluspinna jahtumine efektiivse kiirguse tõttu · (Õhumassi enda kiirguslik jahtumine) · Soe õhk puutub kokku külma aluspinnaga Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
annaabi.ee 
