Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega. Itaalia kunstnikest on neoekspressinistideks nimetatud S.Chia, M.Paladino, E. Cucchi ja F. Clemente. Kõik nad esindavad avalikult elektilisust, otsestest minevikunsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti. Chia armastas kasutada antiikplastikat ja Michelangelo ja Picasso eeskujusid. Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeerunud figuurid, mis mõjuvad pisut gigantidena. Chia arvates on kunst isiklik ja subjektiivne identiteedi otsimine. 1980. aastate New Yorgi koolkonda ilmus ka mitu kohalikku neoekspressionisti, kellest kõige kuulsamad on Schnabel ja Salle. New Yorgis levis ka spontaansemat ekspressionistlikku tüüpi kunsti. Borofsky soovis vabaneda `jahedast' kunstist, tema sooviks oli väljendada ka iseenda tundeid. Tema teoste korduvaks kujundiks on olnud haamriga mees, kes on justkui kunstniku võrdkuju. Kõige spontaansemaks
kõrge, samuti maailmaime. Aleksandria tuletorn, mis oli kivist ja kokkukukkunud. rhodose koloss on olnud eeskujuks vabaduse kujudele New Yorgis, Pariisis ja kusagil veel. Kõige suuremana on säilunud pergamoni zeusi altar, altar oli lahtine ehitis, millel oli suur kaunistusriba e. friis, algselt on see ~2,5 meetrit kõrge ja 130 m pikk oli kujutatud sümboolselt kreeklaste võitlust galaatidega, kreeklased olid kujutatud olümpse jumalatena, galaate gigantidena, võitsid jumalad. gigantomahhia. väga oluline skulptuurteos oli lagooni skulptuurgrupp, originaalid on kõrgemalt hinnatud, see oli seisnud üle 1000 aasta keldris. michalangelo tegi kõik oma skulptuurid selle järgi. seda marmorkuju on raiunud lausa 3 kunstnikku. kauneimaks hellenismiajaastu kujuks peetakse poolakti aphroditest. kreekapäraselt on selle nimi Milose Venus. selle skulptuuri autoris ei oldud kindel, leitud on skulptuuri alus
annaabi.ee 
