Kompaktketas (Compact Disk CD) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. Mälupulk ehk USB välkmäludraivid (Flash Memory Stick) Pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Algselt olid kasutusel 64-, 128-, 256- ja 512-megabaidised, nüüd aga juba 8-, ja 64- jne gigabaidise infomahutavusega seadmed. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. 2.LOENG Arvuti mälu võib jaotada kaheks: 1. Sisemälu-mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend – väljundkanaliteta. 2. Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketsatel (kõvaletas, USB, jne.) SISEMÄLU 1. Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory - ROM) 2. Põhimälu ehk töömälu ehk muutmälu ehk operatiivmälu
MB. Selline barjäär on PC ajaloos kunagi tõepoolest olnud, kuid kuna see oli nii ammu (ikkagi 10 aastat tagasi!), siis me sellel rohkem ei peatu. Selleks, et failisüsteem saaks olla suurem kui 32 MB, on tegelikult vähimaks ühikuks mitut sektorit hõlmav nn. klaster(cluster). Kui mitut just, see sõltub failisüsteemi (partitsiooni) suurusest - mida suurem see on, seda rohkem sektoreid peab klastris olema. Üle ühe gigabaidise mahuga kettal on klastris 64 sektorit ehk 32 KB. Kuna sellest suuremaks ei soovinud 38 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Microsoft klastrit lasta kasvada, siis ongi FAT16 piiriks eelpoolmainitud 2 GB (kümnendsüsteemis 2,15 GB): 64 K klastrit * 32 KB = 2 GB (kahendsüsteemis)
annaabi.ee 
