hoolimata oli ikka olnud vabariikliku, liberaalse või lausa mässumeelse ideoloogia kandjaks. Vastasseis vaimumaailmas ilmnes eriti seoses reformidega Kolmanda vabariigi ajal, 1880. aastatel, kui Prantsusmaa hümniks sai senine mässulaul "Marseljees", rahvuspühaks 14. juuli ja kuulutati välja amnestia Pariisi Kommuuni eest võidelnuile. Vestluses Saksamaa kantsleri poja Herbert v. Bismarckiga ütles vene välisminister Nikolai Giers: "Liit bandega, kuhu kuuluvad Grévy, Clemenceau ja teised sulid, oleks võrdne enesetapuga." 1887 lausus Prantsusmaa president Jules Grévy: "Oleks tõsine eksitus tõmmata meid liitu tsaari impeeriumiga." "Marseljeesi" kuulamas Ometi olid riikide julgeoleku ja välispoliitika probleemid mõjukamad poliitilistest ja ideoloogilistest sümpaatiatest. Juulis 1891 saabus Kroonlinna Prantsuse sõjalaevastiku eskaader
alustas Eesti- ja Liivimaal venestamist ning oli avalikult antisemiitlike vaadetega. Tema õpetaja Konstantin Pobedonostsev (srn 1907) oli äärmiselt mõjuvõimas ta valitsusajal, viies ellu väga konservatiivset poliitikat. Ta välispoliitikat juhtis Nikolai de Giers (srn 1895), kes 1892 sõlmis liidu Prantsusmaaga vastukaaluks Saksa-Austria-Itaalia Kolmikliidule (1882). Aleksander III ei olnud ilmselt loomult halb inimene, aga isa tapmine ja vähene taip tegid temast suurepärase mõjualuse konservatiividele. Venemaa
Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna sotsiaaldemokraadid üritasid võimu haarata enda kätte, jutustasid sündmusi, mis võtsid aset Peterburgis ning õhutasid vaenu keisri vastu, kuid enamik tõdes, et tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist. Aleksandr Giers, ütles, et ta ei hakka streikimise nõudmisi isegi vaatama kuni streik ise lõppeb. Mõned töölised laulsid revolutsioonilisi laule, püssidega paugutati, mahapõletati mõned kõrtsid ja lõbumajad. Järgmine päev, streik uuesti kogunes ning leidsid, et nad ei allu A. Giers'i diktatuurile ning nõudsid, et mõned nõudmised tuleb täita. Loodi 30'ne meheline patrull Tallinnas, et hoida kontrolli. Kuberner Aleksei Bellegarde ei teinud takistusi Eesti rahvusliku liikumisele. Tänu