loomadel sotsiaalse õppimise kaudu, ilma et sellega kaasneks populatsioonide geneetilisi erinevusi. Ühine päritolu või konvergents liikide sarnase käitumise põhjusena, tunnuste homoloogia ja analoogia. Eri liigid võivad mingi tunnuse poolest sarnaneda erinevail põhjustel: (a) ühine päritolu – uuritavad liigid põlvnevad ühisest eellasest, kellel see tunnus esine. N: kalade rinnauimed, lindude tiivad ja inimese käed on kõik arenenud selgroogsete esijäsemest. N: kõiki giboniliike iseloomustab puulatvades elamine, pikaajalised paarisuhted ja “paarislaulmine”, sest need omadused pärandusid neile nende ühiselt eellaselt. Sellist tunnuste sarnasust nim. homoloogiaks. (b) konvergents – algselt erineva päritolu ja omadustega tunnused on uuritavail liikidel muutunud sarnaseks seepärast, et liigid on kohastunud sarnasele elukeskkonnale. N:lindude ja putukate tiivad on kujunenud väliselt
Nii tagaksime selle, et “võrreldaks võrreldavaid”, st fülogeneetiliselt sõltumatuid üksusi. Sarnasus võib olla tulenenud kahest põhimõtteliselt erinevast mehhanismist: o ühisest fülogeneetilisest päritolust – liigid, kellel antud tunnus ühel või teisel moel esineb, võivad selle olla pärinud oma ühiselt esivanemalt kalade rinnauimed, lindude tiivad ja inimese käed on kõik arenenud selgroogsete esijäsemest kõiki giboniliike iseloomustab puulatvades elamine, pikaajalised paarisuhted ja paarislaulmine, sest need omadused pärandusid neile nende ühiselt eellaselt. Sellist omaduste sarnasust nimetatakse homoloogiaks. o tunnuste konvergentsist - algselt erinevat päritolu ja omavahel erinevad omadused uuritavail liikidel on ajapikku evolutsioneerunud sarnaseks seepärast, et elu sarnases keskkonnas tingib sarnaseid kohastumusi lindude ja putukate