·Asr hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem) ·Maghrib vahetult peale päikeseloojangut ·Al-Isha enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mosees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (gibla). 3) Paast- Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu.
Kui vett on piisavalt tuleks teha 3 korda kui ei siis 1- kui vett üldse pole piisab liiva või tolmuga sümboolsest pesemisest. Palvetama ei pea ilmtingimata moshees, sest Allah on kõikjal, kuid siiski leitakse, et üheskoos palvetamine on 17 korda parem kui omaette. Palvetatakse vaid puhtal pinnal ja seetõttu ongi tarvis palvevaibakest, et puhtus garanteerida. Meka suuna leidmist aitavad näiteks reisil olles kindlaks teha spetsiaalsed kompassid (gibla) moshees on selle tarbeks õnarus seinas (mihrab). Mihrabi kõrval on minbar ehk puust ohtrate nikerdustega paarituarvu astmetega trepi moodi jutlustool, mille ülemisele astmele ei astu palvejuht ehk imaam mitte kunagi, sest see aste on Muhamedile. Moshees ei ole pilte ega kujusid- ainus kaunistus on ornamentkiri. Naiste jaoks on moshee kaugemas osas või rõdul eraldi palveruum. Palvekummardus (rak`ah) algab mõttelise
annaabi.ee 
