Alles 1889 aastal tuli Milano La Scalas Giulio Ricordi tellimisel lavale "Edgar", tema teine ooper, kuid ka see ei meeldinud publikule. Edu saavutamiseks tuli Puccinil ära oodata "Manon Lescaut'" esietendus 1893. aastal Torinos. Nii publik kui kriitika olid üksmeelselt kiitvad. "Manon Lescaut" viis Puccini kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Tähelepanu väärib ka, et alates sellest teosest algas Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja hukkumisele määratud teoseks. Ajalugu on aga näidanud, et just see ooper on Puccini üks enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". See ooper sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Selles ooperis tõi Puccini
aastal komponeeritud "Sümfooniline capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Esimene Torre del Lagos kirjutatud ooper "Manon Lescaut" kujunes Puccini läbimurdeteoseks. Ooper esietendus 1. veebruaril 1893 Torinos. Nii publik kui kriitikud olid üksmeelses vaimustuses. "Manon Lescaut" viis Puccini muusika kiiresti rahvusvahelistele ooperilavadele. Ühtlasi algas selle teosega Puccini pikaajaline koostöö libretistide Luigi Illica ja Giuseppe Giacosaga. 1896. aastal Torinos esietendunud "Boheemil" oli küll mõningane publikuedu, kuid kriitikud ei võtnud ooperit kuigi soosivalt vastu. Seda peeti ebateatraalseks ja unustusele määratud teoseks. Ajalugu näitas siiski, et just sellest ooperist sai üks Puccini enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". Veristlikus "Toscas" tõi Puccini oma muusikasse palju uusi elemente, selle teine vaatus sisaldab ekspressionistlikke jooni