DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii palju, et need saavad veevoolule takistuseks, siis hargneb jõgi väiksemateks harujõgedeks, mis moodustab delta. Delta suurus 4152 km², koos lõunaosa laguunidega 5165 km². Suurimad suudmeharud on Chilia, Sulina ja Sfäntu Gheorghe. Hüdrograaf Talvel on vooluhulk väike, sest vihma ei saja. Kevadel on vooluhulk suurem, sest lumi sulab ja mõnedelt jäätunud veekogudelt sulab jää ära. Suvel ja sügisel sajab palju, sest tõusvad õhuvoolud jahtuvad, kondenseeruvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Läbitavad linnad Jõgi voolab läbi järgmistest linnadest: Donaueschingen, Möhringen, Tuttlingen, Sugmaringen,
Saksamaaga sõda NSV Liidu vastu. Sel ajal toimunud 280 000- 380 000 Rumeenia juudi küüdiramist peetakse fasistliku kindrali Antonescu süüks. 1944. aastal haaras Mihai taas võimu riigipöördega ning Rumeenia liitus NSV jõududega sõdides natside vastu Tsehhoslovakkias ja Ungaris. Teise maailmasõja lõpul määrati Pariisi rahuleppega Rumeeniale küll Põhja-Transilvaania, kuid Bukoviinia ja Bessaraabia aladest jäädi ilma. 1948 sai valitsejaks Gheorghe Gheorghiu-Dej, kommunistliku partei peasekretär. Rumeeniast sai NSV Liidu eeskujul Rahvavabariik, 1958. aastal lahkus NSV Liidu sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauþescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal).
Poola (kommunistide kätte kogu võim 1946-1947): kommunistlikud liidrid Wladyslaw Gomulka (1905-1982) ja Boleslaw Bierut (1892-1956). Tsehhoslovakkia (kommunistid tulid võimule riigipöördega 1948): Klement Gottwald (1896-1953). Ungari (kommunistid võimule 1945-1948): Mátyás Rákosi (1892-1971). Saksa DV (okupatsioonitsoon 1945, riik 1949): Otto Grotewohl (1894-1964), Wilhelm Pieck (1876-1960), Walter Ulbricht (1893-1973). Rumeenia (kommunistid võimule 1944-1947): Gheorghe Gheorghiu-Dej (1901-1965). Bulgaaria (kommunistid võimule 1944-1946): Georgi Dimitrov (1882-1949). Lisaks ülaltooduile, ke solid kindlalt Moskva kontrolli alla, tekkisid veel kaks kommunist- likku riiki, mille üle NSV Liidul oli märksa väiksem võim. Jugoslaavia (kommunistid võimule 1943): Josip Broz Tito (1892-1980). Albaania (kommunistid võimule 1946): Enver Hoxha (1908-1985). 1949.aastal tulid kommunistid võimule ka Hiinas, seda küll Stalinile mõneti ootamatult. Hiina
Saksamaa Sozialdemokratische Partei Deutschlands Rosa ESTARÀS FERRAGUT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Eleonora EVI Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Itaalia Movimento 5 Stelle Agnès EVREN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Prantsusmaa Les Républicains Tanja FAJON Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Sloveenia Socialni demokrati Gheorghe FALCĂ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rumeenia Partidul Naţional Liberal Laurence FARRENG Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Mouvement Démocrate Fredrick FEDERLEY Uueneva Euroopa fraktsioon Rootsi Centerpartiet Markus FERBER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich-Soziale Union in Bayern e.V. José Manuel FERNANDES Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Portugal Partido Social Democrata Jonás FERNÁNDEZ
annaabi.ee 
