pärm hakkab surema. See on hetk, mil õige veinimeister sekkub ja avab Käärima hakkamisest vei- õhule ligipääsu. nini on tee üpris pikk. Niisiis Suhkrute lagundamisest tekkib energiat rohkem kui pärmil eluks ja te- alustame taas algusest. Pärmi- gevuseks vaja on, mistõttu kobrutav hägune ollus soojeneb pidevalt. Kui rakk sööb suhkruid ja pungub ümbrus seda soojust ära neelata ei suuda, tõuseb temperatuur seni, kuni ning tekitab uue pärmiraku ja pärmirakud surema hakkavad. Taas on abiks veinimeister, kes organisee- nii kordub see miljoneid kor- rib jahutuse.
Osa bakterid on võimelised tekitama spoore, mis kaitsevad neid ebasoodsate tingimuste eest nagu kõrge temperatuur, kuivatamine ja desinfit- seerimine. Spoorid on puhkeseisundis ning nad ei paljune. Kui uuesti tekivad soodsad tingimused, laseb spoor välja bakteri, mis seejärel võib hakata kasvama ja paljunema. Hapnikutarve. Üks keskkonna faktoritest, mis suurel määral mõjutab mikroobide kasvu, on hapnik. Molekulaarne hapnik on hädavajalik ühtede mikroobide elute- gevuseks, kuid toimib mürgise gaasina teistele mikroobidele. Hapnik on toksiline neile mikroobidele, mis ei suuda kahjutustada hapnikust moodustuvaid toksilisi ühendeid. Toksiliste hapnikuvormide neutraliseerimiseks funktsioneerivad mikroo- birakkudes mitmesugused ensüümid: 1) superoksiidi dismutaas lagundab aeroobsel hingamisel tekkivad toksilised superoksiidi radikaalid molekulaarseks hapnikuks ja vesinikperoksiidiks;
annaabi.ee 
