VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabr...
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabr...
See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu. Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber
annaabi.ee 
