määral. Seetõttu on parem hooldada puud regulaar- ette kinnitada kerge võrgu, mis kaitseb õõnsust ini- selt ning vältida ühekordseid liiga tugevaid lõikusi. mese eest. Tulbastamist ei tohi segi ajada nudipuuna majan- damisega. Erinevalt tulbastamisest, mis on hädalahen- duseks olukorras, kus suurest puust on vaja teha väike, algab nudipuu sihikindel kujundamine juba noores eas, mil lõigatavad oksad on peened ning lõiked kul- gevad maltspuidus. Sellist lõikust talub puu hästi. Ei teki ka juurestiku toitumisprobleeme, kuna väikesel puul pole kunagi olnudki suure mahuga juurekava. Et tulbastatud puu ega ka nudipuu ei leia pargimajan- duses kuigi laialdast kasutamist, ei peatuta siinkohal pikemalt nende kujundamisel ja majandamisel. 2.5.4. Õõnes puude majandamine Eespool on juba selgitatud mädanike tekkepõhjusi. Lagundajaseened sisenevad puusse tüve, okste ja juur-
). 2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi- lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo- giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan- gevad. 3) Kvant-liigiteke, mille aluseks on põhiareaalist eemalasuvas populat- sioonis talletatud geneetilise informatsiooni piiratus ja infovahetuse lakkamine põhiareaali isenditega. 4) Hübriid-liigiteke, mille puhul eri liikide hübriidid on muutunud iseseisvalt paljunevaiks taksoneiks. 5) Polüploidsuse tekkega seotud liigiteke (peamiselt taimedel). 1.1.3.2. Ristumise puudumisel (ühevanemalise pärilikkuse korral, s.t.
annaabi.ee 
