Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel Eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud Eesti ühiskond. Tänane Eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonast on väike. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Saksamaal õnnestus see 1950. aastatel üles ehitada tänu Marshalli plaanile. Kuigi Ludwig Erhardilt on palju õppida,
eelistusi töövõtja soo suhtes. Tehnika teeb meid sootuks. Aga poistest ehk meestest lähemalt. Naised tihtipeale küsivad, kes ei suuda mõista meeste tuneid, et miks mehed ei näita välja oma tundeid. Kuna mehed on pidanud aastasadu või isegi tuhandeid võitlema enda ja oma pere ellujäämise eest, siis on sellega loodud väärkujutelm, et õige mees on karm, tõsine, jõhker ja tuim. Eestis on üldlevinud selline mõtteviis eriti maapiirkondades ja linnades n-ö. `getostunud' linnaosades. See on levinud seal, kus elatakse ennast pettes, et tugevad on tegijad- Siit aga tulebki problem. Nimelt mees, kes on pidanud elama lapsest saati ühiskonnas, kus valitseb vaid toores jõud ja ellu jääb ainult tugevam, kujuneb sellel poisil tahes- tahtmata jõhker iseloom. See poiss kasvab lihtsalt üheks tuimaks inimmassiks. Ainukeseks pääseteeks siin tundub olevat keskkonnavahetus. See võib-olla tõsi, kuid isegi siis ei pruugi tema tundemaailm muutuda.
Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult . Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma
annaabi.ee 
