ja 20 sajandi maailmapildile. Nii nõukogude liit kui ka Natsi-Saksamaa olid algselt mõlemad natsionaalsotsialistlikud ning põhinesid paljuski just marksismil, mis idealiseerib niiöelda ,,tuleviku ühiskonda" ning ühiseks hüvanguks lihtsalt tuli osa elanikkonnast tappa. Vahe oli selles, et Hitler moonutas marksismi põhimõtteid. Tappa oleks pidanud inimesi, kes ei toonud ühiskonnale kasu, mitte inimesi rassi järgi. Hiljem jällegi tekkis vastuolu sellega, et Stalin kinkis juudid Gestapole sõpruse märgiks tagasi, kes siis hiljem hukati. Kui mõelda sellele, et Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, siis on loogiline see, et osa elanikkonnast Nõukoude Liidu riigikorraldust siiani õigeks peavad ning seda isegi ülistavad. Seega arvatavastu on loomulik tunda teatud hirmu vene okupatsiooni ees juba ajaloo pärast. Kuna terve euroopa on suuremal või väiksemal määral sõltuvuses Venemaast, tekib minus küll hirm
Hiljem opereeritakse Freudi 33 korda. Tal on elu lõpul eemaldatud suur osa alalõualuust, tal on pidevad valud. 1939. aastal palus ta valuvaigistiga üledoseerida. Ta püüdis elu lõpuni patsiente vastu võtta, kuigi ise enam kõnevõimeline polnud. Freud oli juut. See, mis Euroopas enne II maailmasõda toimus, oli holokaust. Teda kaitses tema rahvusvaheline kuulsus. Elu lõpus emigreerus Inglismaale. Emigreerumisega seoses ei lastud teda ära, enne kui ta GESTAPOle allkirja andis. 20. sajand on psühhoanalüütiline sajand. Inimkonda on mõjutanud 3 maailmapildimuudatust: Kopernikuse maailmapilt (maa on üks paljudest planeetidest ja tiirleb ümber päikese) ja darvinism (inimene on üks paljudest liikidest, pole jumala valitud) ja Freud (inimene pole iseenda peremees teda juhivad mitteteadlikud jõud). CARL GUSTAV JUNG 1. ,,Tänapäevamüüt" 2. ,,mina ja alateadvus" 3
Pori 160 taktikepi all (Ojakäär 2003: 128), algasid Saksa okupatsiooni ajal džässmuusikute jaoks hoopis keerulisemad ajad – koos juudisoost heliloojate loomingu mängukeeluga oli ametlikult keelatud ka džäss kui entartete Musik (mandunud muusika). Selles suhtes oli restoranimuusikute elu pisut kergem – seda valdkonda oli keerulisem kontrollida ja seetõttu sai vahel sekka mängida mõnegi endale meelepärase loo (Ojakäär 2003: 279), kontsertide kavad tuli aga kirjalikult gestapole kinnita- miseks esitada (ibid., 292). Suur osa muusikuid leidis rakendust siis valitsevaks kontserdi- vormiks muutunud Bunter Abend (kireva kavaga) kontserdi truppides. Need olid midagi nõukogudeaegsete estraadikontsertide sarnast, kus ühel kontserdil esinesid nii ooperilauljad, naljamehed, mustkunstnikud, võimlejad jt, sekka ka orkestripalu. Osa muusikuid astus sõjaväega seotud rinnet teenindavatesse kontsertbrigaadidesse, lootes nii rindelesaatmist vältida 161 .