Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist.
Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on [[geneetika|geneetilise]] lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. ==Gestaltteooria== Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: * lähedus kalduvus gruppeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. * sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel * suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. * hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist.