aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti
pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]] lähenemisele. Lühidalt öeldes gestaltpsühholoogia uurib õppimist, mälu, taju. Inimene tajub tervikut. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast ''Gestalt'' konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses [[Max Wertheimer]], [[Kurt Koffka]] ja [[Wolfgang Köhler]] tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju