juulist 2000. aasta. Teda on autasustatud IV Riigivapiga, III klassi teenetemärgiga ja Maarjamaa altari ordeniga.43 43 http://www.eelk.ee/narva/ 27 LISA 5 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650 Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad Deguinus, umbes 1668 Engelbrecht Matthiä, 1677-1678 Johannes Gerstenkorn, 1680-1709 1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944 Karl Koppel, 1944-1963 Gustav Viise, 1963-1975 Kalle Kasemaa, 1975
Oli ka neid, kes asjaga kursis olid ja isegi kasutasid juutidest maha jäänud mööblit. Niisugune olukord sundis mitmeid juute emigreeruma USAsse või vastloodud Iisraeli riiki. Saksa kirjanik Gudrun Pausewang on oma teostes tuginenud oma elule ja ka intervjuudele inimestega, kes elasid Hitleri-Saksamaal. Raamatus „Ma olin seal“ jutustab ta elust ühes väikeses linnas Sudeedimaal, mis oli enne ja on nüüd Tšehhi Vabariigis. Ühes toredas vanas majas elas juudi vanapaar Gerstenkorn, kelle tennisetšempionist tütre arreteeris gestaapo. Mõne aja pärast teatati vanematele, et nende tütar suri kopsupõletikku. Keegi tervel tänaval ei uskunud seda. Naabrid tõid vanapaarile toitu. See oli keelatud, kuid naabrid tahtsid näidata üles solidaarsust oma vanade sõpradega. Ühel varahommikul viidi vanapaar ära. Kohe pärast seda pakiti maja ilus mööbel kahele veoautole ja viidi minema. Kuid siis ühel päeval tulid mõned töölised
annaabi.ee 
