ise muusikasse tõlgendada. Et jazz oli tollal popp, siis pidi iga hitimeister oskama seda imiteerida. Veel praegu vaieldakse, kas Gershwini võiks pidada osaks jazzmuusika ajaloost, ehkki jazzmuusikud mängivad tema meloodiaid ülimeelsasti. Mustanahaliste bluusid ja eriline esituslaad kütkestasid teda loomuomaselt. Ta kirjutas seda oma lauludesse ning «Porgy ja Bess» on nende püüdluste hiilgav kulminatsioon. Aga Tuntusest oli Gershwinile vähe, ta ihkas ka tunnustust Suure Kunsti loojana. Ta käis ennast täiendamas tuntud süvaheliloojate juures. Schönbergi tundis ta isiklikult ning üks õpetuste jagajaist oli Henry Cowell, kes teiste seas jagas kasulikke näpunäiteid ka John Cage'ile. Rohkem kui pool sajandit enne väljendi crossover päevakorda tõusmist suutis Gershwin seda, millest praegu palju räägitakse ja millest salamisi unistavad nii «midagi
kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et värskendada vaimu, tutvuda põhjalikumalt Euroopa kultuurieluga ja täiendada oma konarlikku kompositsioonitehnikat mõne kuulsuse juures. Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu. Kuid kavandatud
kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et värskendada vaimu, tutvuda põhjalikumalt Euroopa kultuurieluga ja täiendada oma konarlikku kompositsioonitehnikat mõne kuulsuse juures. Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu. Kuid kavandatud
annaabi.ee 
