nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele), et kaitsta neid bioloogilise saastatuse eest
Sobib naha puhastamiseks, aga haava päris steriilseks ei tee, sest koaguleerib haava pinnavalgud ära ja haava sees mikroobid jäävad ellu. Kasutatakse isopropanooli (Cutasept) ja etanooli. Sobivaim kontsentratsioon on 70%. Võib aga kasutada 60-95%. Päris kange alkohol ei sobi, sest valkude denaturatsiooniks on vett vaja. Raskemetallid ja nende ühendid Hõbe, elavhõbe ja vask olid esimesed, mida kasutati. Hõbe ja vask toimivad eriti madalas kontsentratsioonis. Nad on antiseptikud ja germitsiidid (germitsiid on vegetatiivsete rakkude tapja). Metallid inhibeerivad ensüüme, seostuvad tioolrühmadega. Ag kasutatakse 1% AgNO3 lahusena. Imikute silmad. Gonorröa, klamüüdiad. HgCl2 on vist vanim metalliühend, mida kasutati juba keskajal. On bakteriostaatiline ja väga laia spektriga. Aga ta on toksiline ka inimesele ja ärritab nahka. Kaasajal lisatakse peamiselt värvidele, et teha neid hallitusekindlamaks.
annaabi.ee 
