mütoloogiliseks elemendiks salapärane maa ja tema elanikud, mis on eeposele nime ka andnud. Tutvunud allikatega , näeme selgesti ,et lugulaul ühendab endas kaks pärimusteringi , mida tinglikult võiks nimetada ,,Brünhildi muistendiks" ja ,,Brünhildide hukkumise muistendiks". Eepose kujunemist mainitud muistenditest on jälginud palju autorid. Kõige usutavama kujunemisloo selle rohkem oletatava kui faktiliselt eksisteeriva ainestiku kohta on esitanud nimekas Sveitsi germanist Andreas Heusler ,kes ühteaegu purustas K.Lachmannilt pärineva õpetuse ,,Nibelungide laulust" kui kahekümne üksiklaulu kompilatsioonist. Kas me teame ka midagi täpsemat eepose loojast või tekkeajast? Mõistagi on eepost püütud siduda peaaegu kõigi väljapaistvate keskaja saksa poeetidega. Eepose hoolikas analüüs näitab, et autor on eriti kodus Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi
suuremaid eeldusi selle mõistmiseks. Lõpmatul hulgal oli viitamist teistele paragrahvidele, küll ette-, küll tahapoole. Leiti, et töö on teinud üksnes õigusteadlaste tehtud, pealegi kõik nad kuuluvad samasse koolkonda kõrvalseisjale ei antud sõna. Seaduseprojekti aadressil tehti üle 600 avalduse erinevate ametnikkondade, kohtunike, õigusteadlaste ja majandusorganisatsioonide poolt. Väljapaistvamaid kriitikuid olid germanist Otto von Gierke ja sotsialist Anton Menger. Kriitika tulemusena anti töö üle 1890.a uuele komisjonile. Komisjoni kuulus ka mittejuriste, istungid olid avalikud. Uus kavand valmis 1895.a ja sisaldas sadakond paragrahvi rohkem kui Code Civil, paragrahvid olid laiemad ja määrangutelt detailsemad. Siiski: võrreldes esimese, ohtra kriitika osaliseks saanud projektiga tehti muudatusi vähe ja need ei olnud olulised. BGB jõustus 1. jaanuaril 1900. BGB jõustumine ühtlustas õigusolud riigis
annaabi.ee 
