Caledonia vallutamine lõpetati. Aastal 212 andis Caracalla välja edikti (Constitutio Antoniniana), millega kõik vabad mehed Rooma riigis said kodanikeks ja kõik vabad naised Rooma naistega võrdsed õigused. Sellega laienesid kõik kodanikele seatud maksud kõigile Rooma elanikele. Jõukamate inimeste maksukoormust tõsteti ja raha hakkas rohkem kuluma paleede ning avalike hoonete (tuntuim on Terme di Caracalla) ehitamisele. Aastal 213 korraldas Caracalla sõjakäigu Germaniasse alemannide vastu ja aastal 214 läks Süüriasse. Pealinna ta oma valitsusajal tagasi enam ei jõudnud, jäädes aastateks Süüriasse ja Egiptusesse. Aastal 215 rüüstas ta kättemaksuks sõnakuulmatuse eest Aleksandria linna Egiptuses, tappes üle 20,000 inimese. Aastal 216 alustas ta uut sõda Pärsiaga Caracalla toetus sõjaväele, tõstes nende palka ja püüdes end näidata sõduritega võrdsena, täpselt nagu isa oli talle soovitanud
Caligula tapmiseks oli tingimused head, aga asjad ei läinud nii, nagu oleks pidanud. Keegi aga reetis selle plaani imperaatorile. Pole aga teada, kes see oli. Ilmselt ainult Gaetulicus ja senaatorlik ring Roomas langesid kahtluse alla kõige pealt. Caligula vastus oli lihtne ja efektiivne. Ta lasi kaks konsulit oma ametikohtadelt eemaldada ja nende lõhkuda nende näod. Üks konsulitest tegi enesetapu. Gaetulicus hukati. Siis läks Caligula reisile Germaniasse ning temaga kaasas olid Lepidus, Agrippina ja Livilla, kes polnud veel kahtluse alla langenud. Hiljem mõisteti Lepidus, Agrippina ja Livilla süüdi kui kaasosalised valitseja atendaadi plaanis. Lepidus hukati ja Agrippina ja Livilla pagendati Pontine saartele. Caligula saatis Senatisse kirja selle atendaadikatse kohta ning keelas senaatoritel ühtegi austustavaldust tema sugulastele tulevikus anda. Pärast vandenõud keelas Caligula Senatil anda talle auavaldusi, et näidata, et
annaabi.ee 
