ariaanlikul kujul. Ariaanlusest sai germaanlaste omamoodi rahvuslik usutunnistus. Kujunes selge vahe vaödavalt õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. Muutused ühiskonnas ja kultuuris Kogu Rooma keisririigi perioodil elasid kesk ja Ida-Euroopas erinevad germaani rahvad. Jõukatest ülemkihi võrsunud pealikest moodustasid nad tugevaid hõimuliite. Eriti tugevaks kujunes IV sajandlik gootide hõimuühendus Musta mere põhjaranniku steppides. Rahvasterändamise ajal tungisid germaalnaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele ja keisritel ei jäänud muud üle, kui tunnistada neid Rooma liitlasteks. 476. aastal, kui Lääne- Rooma keiser võimult kukutati, langes kogu Rooma lääneosa germaani väepealike võimu alla. Hilise keisririigi ajal vähenes järk-järgult linnade ja linnaelanike osa Rooma riigis. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. Rikkad eelistasid linnadele oma uhkeid maamõisaid
kirevuses püüdis luua Püha Benedictuse kloostrireeglid (6. saj.), mis saavutasid suure mõju tänu paavst Gregorius Suurele. Abt mungakloostrivanem. Abtsis nunnakloostrivanem. Misjonitöö paganate hulgas. Jätkuvalt eksisteeris vastuolu kristlus ariaanlus traditsiooniliste jumalate kummardamine e. paganlus. Ristiusu levitamine e. misjon sai alguse Briti saartelt Iirimaalt püha Patrick. Cantebury peapiiskopkond kujunes uueks misjonitöö keskuseks misjon germaalnaste hulgas. Briti kloostrikultuur (erinev vahemereäärsete kloostrite kultuurist). Karolingide renessanss. Karl Suur püüdis ka taaselustada Rooma kultuuri. Aacheni õukonnaakadeemia Alcuin. Kloostri- ja kirikukoolide loomine. Kloostrite oluline ülesanne oli piibli ja antiikteoste ümberkirjutamine. Pärast Frangi riigi lagunemist hääbus ka kultuurihuvi. Kultuuri seisukohalt süngeimad sajandid olid IX X saj. Kordamine. Keskaeg. 1. Millega algab, kuidas jaguneb? 476