Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks. Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. BRATISLAVA VAATAMISVÄÄRSUSED Devin castle: Bratislava castle: Bojnice castle: Bratislava parlament: Bratislava teater: Old Town Hall: Bratislava kirik: The Blue Church:
Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks. Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. Rahvastik Keeled Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2
(1) 2.1 Aastaajad Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.(2) 2.2 Pinnamood Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovsk stít (2655 m). (1) 2.3 Siseveekogud Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. (1) 3. Keeled Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% räägib rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. (1) 3.1 Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2