DöV 1957, lk 633 jj. 4G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes – Staatsfunktionen als gegliderte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin, 1979, lk 350. 5 Samas, lk 285. 6 Samas, lk 205. 7 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Mein, 1971, lk 43. 8Vt nt Starfproze_ordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen/ fortgeführt von L. Meyer-Go_ner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer.- 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck, 1997, eelmärkus GVG §-le 141, äärenr 7. 9 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi erinevate käsitluste (nt prokuratuur kui: „sui generis organisatsioon“; „eksekutiiv- ja judikatiivvõimu
Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal- organisatoorne analüüs. – Juridica 2000/2, lk 74–82. 15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57. 16 Vt nt Strafprozeβordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen. Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck 1997, eelmärkus §-le 141, vnr 7. 17 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi eri käsitluste (nt prokuratuur kui sui generis organisatsioon; eksekutiiv- ja kohtuvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses; funktsionaalselt kõigisse kolme võimuharusse kuuluv institutsioon jms) kohta
annaabi.ee 
