2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala. Kunagisest vennastekoguduse palvemajast on kujunenud Helme kihelkonna peakirik. Kihelkonnas on veel mitu pühakoda. Tõrva linnas asuvas kirik-kammersaalis, endises õigeusu kirikus, toimuvad piiblitunnid ning aeg-ajalt kontsert-jumalateenistused. Riidaja Gerdruta kirik-kabelis peetakse jumalateenistusi kord kuus. [4] Joonis 2. Helme Vennastekoguduse palvemaja. [5] Kasutatud kirjandus 1. https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu (27.11.2012) 2. Arvo Lasting Valgamaalane, 15. septembril 2007 (27.11.2012) 3. http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox- a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozilla:et:official&channel=fflb&biw=1366&bih=664&tbm =isch&tbnid=B4Z8hVI3CU4heM:&imgrefurl=http://www.sakraalfoto.eu/galleri.hidde
a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel Paika mainitakse 1223. a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid. Kabel korrastati Põdrala vallavalitsuse ja v. Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas
annaabi.ee 
