Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaamad (binary cycle power plant) on kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne
soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks (näiteks Reykjavikis) ning tööstuses (teravilja kuivatamine, piima pastöriseerimine jne). 35 riigis üle maailma läheb geotermaalenergiast otsekasutusse umbes 10 000 MW. ELEKTRI TOOTMINE On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama: 1. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant). 2. Purske auru jaam(flash steam power plant) . 3. Binaarse ringlusega jaam(binary cycle power plant). KUIVA AURU JAAMAD (DRY STEAM POWER PLANT) Kõige lihtsama ja vanema disainiga jaam. Maa põuest eraldatakse kuum aur, mis juhitakse torudega otse turbiini ning pärast kondenseerimist tagasi maasse. Esimest korda kasutati 1904. aastal Itaalias. Kasutatakse seni USAs Geysers'i elektrijaamas, mis
Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Islandlased kasutavad ka hüdrojaamasid. Islandil on 28 hüdroelektrijaama ning 6 geotermaalenergiajaama Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80% elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstöð`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi,
annaabi.ee 
