Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Islandlased kasutavad ka hüdrojaamasid. Islandil on 28 hüdroelektrijaama ning 6 geotermaalenergiajaama Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80% elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstöð`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid, mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud muu maailmaga
peamine sissetulekuallikas. Islandi veed on väga kalarikkad, peamiselt tegeldakse tuura püügiga. Umbes 70% kogu saagist eksporditakse. Seda peamiselt Euroopasse ja Põhja Ameerikasse. Pikka aega tegeldi ka vaalapüügiga, kuid see keelustati 1985. aastal. Paar aastat tagasi alustati vaalapüügiga uuesti, kuid nüüd tehakse seda hoopis väiksemas mahus, kui varemalt. 11. Energiamajndus Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele on geotermaalenegia kasutamine odavaim variant. Sellega köetakse 89% Islandi majapidamistest ja sellest toodetakse ca. 20% kogu Islandi elektrienergiast. Ülejäänud 80% elektrienergiat saadakse hüdroelektrijaamdest. Suurim Islandi hüdroelektrijaam asub Búrfellsstö`s ja toodab 270 MW elektrienergiat. Kuna Islandil ei ole naftat ega maagaasi, tuleb neid importida, need on ka ainsad produktid, mille tõttu ollakse energeetiliselt seotud muu maailmaga
annaabi.ee 
