Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte
isegi klaas; paljud neist materjalidest eemaldatakse kompostist sõelumise teel. Kompostimisprotsess kestab tavaliselt 16 – 20 päeva, olenevalt sellest, millise kvaliteediga komposti soovitakse saada. Süsteem on suletud ja täiesti ilmastikukindel. Iga HotRoti üksus on varustatud monitooringuseadmetega ja gsm - mooduliga, mida on võimalik programmeerida erinevate andmete ja häirete edastamiseks. Geotuubid Geotekstiilist torud ja settekotid. Setete tahendamine ja rannajoone kaitsmine. Laos olemas erinevad suurused. Lihtne paigaldada ja vastupidav. Filtreerib puhastusjäätmeid, süvendusmaterjali, mudast vett jne. Vastab puhta vee nõuetele.Kuluefektiivne alternatiiv settetiikidele ja settebasseinidele. Standardne geotekstiil 4x6 kootud monokiust Lainemurdjad, kaevandamine, põllumajanduslik komposteerimine, reoveepuhastusjaamad, süvendusjäägid
Geotekstiilid – õhukesed ja kerged, väga vastupidavad kunstkiust kangad. • Lasevad läbi vett, aga peavad kinni pinnaseosakesi. • Kasutatakse peamiselt pinnasekihtide lahutamiseks, filtrites, drenaažis ja nõlvade kindlustamiseks. • Kangas ei mädane, ei meeldi närilistele ning juured ei pääse sellest läbi. Geokomposiidid koosnevad mitmest materjalist, n kokkuõmmeldud, -sulatatud või -keevitatud geomembraanist, mahulisest võrgust, lainestatud drenaažmattidest või geotekstiilist. Prügilagaas on kahjulik, sest ta: • on nn kasvuhoonegaas (laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt lähtuvat pikalainelist kiirgust, põhjustades atmosfääri soojenemist); – prügilad annavad 6-13% globaalsest gaasitoodangust • on tule- ja plahvatusohtlik; – gaas võib levida mööda pinnast ja piki torustikke prügilast eemale • on ohtlik tervisele – prügilagaasist on leitud 557 keemilist ühendit (ENDS report, jan 2003)