seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi. Tiheduste horisontaalne gradient tekitab hüdrostaatika tõttu rõhu horisontaalse gradiendi, mille jõud on geostroofilises tsirkulatsioonis tasakaalus Coriolis'e jõuga. Geostroofiline voolamine on suunatud piki samarõhujooni ning põhjapoolkeral on voolamine suunatud kõrgema rõhu poolt madalama suunas vaadates paremale. Väiksemale vee tihedusele vastab kõrgem veetase. Seetõttu väiksema veetihedusega piirkonnas on rõhk suurem. Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter. Aprilli lõpus on kõikjal ühtlaselt läbisegatud külm vesi. Mais ja juunis rannalähedased alad
Praktikas arvutatakse kõigepealt tiheduse andmetest välja nn dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks nimetatakse dünaamiliste kõrguste interpoleeritud jaotust mõõtepunktides leitud väärtuste põhjal. Edasi leitakse seose (8.9) abil geostroofiline voolufunktsioon ning seoste (8.10) ja (8.11) kaudu geostroofilised kiirused. Dünaamiline meetod on nn diagnostiline meetod, kuna ta võimaldab mõõdetud tiheduse andmete järgi määrata nendega geostroofilises kooskõlas olevate hoovuste jaotuse. Seejuures eeldatakse, et nii tiheduse kui ka hoovuste väljad muutuvad aeglaselt, mis võimaldab kasutada statsionaarset lähendust. Ookeani tsirkulatsiooni skeemid on koostatud põhilises osas dünaamilise meetodi abil.Dünaamilise meetodi nullnivoo määramine on meetodi kõige küsitavamaks osaks. Ookeanis võetakse kiiruste nullnivooks sageli hR = 1500 m, kuid mitmetes ookeanide osades võib sellel nivool olla hoovuse kiirus nullist märgatavalt erinev.
võimaldavad tänu kiirgamise ja kiirguse tagasi jõudmise vahelise ajahulga arvestamisele hankida teavet objekti asukoha, kõrguse, kiiruse ja suuna kohta. Veepinna kõrgust mõõdab altimeetria ning sagedust skatteromeetria. Huviorbiidis on veetaseme kõrguste hälbed tasakaaluasendist, mis võimadavad pinnahoovuste, Rossby lainete, sünoptiliste keeriste ja teiste dünaamiliste nähtuste määramist, kuna veetaseme ja selle poolt tekitatud rõhu gradient ning voolukiirus on geostroofilises seoses [4]. Skatteromeetria tuumikpõhimõtte kohaselt peegeldub radari signaal kareda vee või jää pinna tõttu tagasi intensiivsemalt. See meetod aitab määrata lisaks meretuule kiirusele, jääkattele ja lainetusele ka naftareostuse piirkonda, mille kohal on lainetus maha surutud. 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid Kaugseire andmeid mõjutavad välised tegurid. Optilist signaali mõjutavad eeskätt
annaabi.ee 
