Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter. Aprilli lõpus on kõikjal ühtlaselt läbisegatud külm vesi. Mais ja juunis rannalähedased alad soojenevad ja kihistuvad, järve keskel säilib segunenud olek. Järsk temperatuuri üleminek termiline baar toob endaga kaasa suure vee tiheduse muutuse. Järve keskel on kevadel vesi külmem ja suurema tihedusega. Veetase on seal madalam ja rõhk väiksem. Järve keskosa kujutab endast geostroofika mõttes madalrõhkkonda ning järve termiline tsirkulatsioon on seetõttu vastupäeva. Termiline baar isoleerib madalad veed, kuhu suubub maismaalt pärinev voog, ja sügavamad järve keskosa veed. Sooja sesooni edenedes termiline baar liigub järve keskosa poole, kuni juuni lõpuks on kogu järv kihistunud. http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise
Selles soojuse ülekandes osalevad nii tuuled atmosfääris kui hoovused ookeanis. Ookeanide üldtsirkulatsiooni tekkel on tähtis osa püsivatel passaattuultel subtroopikas ja läänesuunalisel ülekandel parasvöötmes. Tuulte, maakera pöörlemise ja merevee tiheduse gradiendid on põhjuseks, miks mandritevahelistes ookeanides moodustuvad subtroopilised ringvoolud (subtropical gyre). Ekvaatoril on Coriolis'e parameeter f 0 = 0 ning geostroofika vahetult ekvaatoril ei kehti. Samal ajal ekvaatori ületamisel f muudab märki. Seetõttu esinevad kõigis ookeanides ekvatoriaalhoovused kitsad tsonaalsed hoovused, mis võivad olla vastassuundades. Atlandi ookeanis on idasuunaline vastuhoovus veepinna all, Vaikses ookeanis ulatub vastuhoovus ka veepinnale. Ümber Antarktika on voolamisel vaba ruumi ning seal esineb Antarktika ringvool. Põhja-Jäämere külm vesi on ava-ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu,
lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene. Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale lähemal. Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning seeläbi kliimat. Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti <2.20, kuid potentsiaalse pööriselisuse jaoks võib võtta y f . Tekivad pinnaalune 3D vastuhoovus ja ekvaatori poolt “haaratud” Kelvini ja Rossby lained . Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus Veepinna idasuunaline vastuhoovus (Equatorial Countercurrent) tekib passaattuulte konvergentsi tsoonis, kus mõjuv tuulepinge on väiksem (joonis 14.2). Hoovus ulatub kuni 200 m sügavuseni ning kiirused on kuni 50 cm/s.
annaabi.ee 
