füsioloogilisi, psüühilisi ja vaimseid kõrvalekaldeid. Geomagnetvälju moonutavad seintes ja põrandates olevad raudkonstruktsioonid, metallist seadmed. Raudkonstruktsioonid võivad põhjustada magnetvälja väga tugevaid muutusi lühikestel vahemaadel. Tugevaid energiavälju moodustavad ka nn veesooned- maasisesed vee kanalid, maapinnas olevad lõhed ja murrangud. Peale nende on avastatud ka mitmeid nõrgemaid anargiavõrgustikke. Radiesteesia- geostatsionaarsete väljade uurimisega tegelev teadus. Radiesteesia kasutab väljade uurimiseks nii füüsikalisi meetodeid ja instrumente nagu geigeri loendajad, magnetomeetreid, stsintilaatoreid jm. Kasutatakse ka biofüüsikalisi meetodeid. Uuringutes kasutatakse sageli biofüüsikalisi meetodeid nagu pildamine. Pildamine- selle all mõeldakse käes hoitavat indikaatorit. Pendel, vits või spetsiaalselt valmistatud pöörlev raam. Pildamine eeldab teatud vaimset taset
GLONASS põhipuuduseks on see, et süsteemi seirejaamad asuvad ainult endise NL territooriumil, mistõttu trajektooriandmete täpsus kannatab. 1997. aastast on olemas vastuvõtjad, mis kasutavad nii GPS kui GLONASS satelliite, saades nii suurema täpsuse.Ka Euroliit kavatseb luua oma satelliitsüsteemi ENSS (European Navigation Satellite System, tuntud ka kui GALILEO), mis koosneb 12 geosünkroonsel ja 3 geostatsionaarsel trajektooril asuvast 30 satelliidist. Geostatsionaarsete satelliitide kõrguseks on planeeritud 35 800 km, nende trajektoorid on konstantsetel laiustel ja tiirlemisaeg ühtib Maa pöörlemisajaga, nii et nad "ripuksid" teatud punktides Lõuna-Euroopa, Kesk-aafrika ja Lõunamere kohal. Geosünkroonsed on planeeritud joonestama kaheksaid Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks.GPS, GLONASS ja ENSS moodustaksid koos nn. GNSS (Global
annaabi.ee 
