Euroopa Regiooni georaafiline asend Euraasia põhja-ja läänepoolne osa. Põhjast piiravad Euroopat Põhja- Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Idas on piiriks Uurali mäed. Riigid, mis kuulavad 49 riiki. Näiteks Eesti , Hispaania, Itaalia, Norra, Soome jne regiooni Looduse omapära ja Peamiselt parasvööde. Euroopas leiduvatest maavaradest on
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5
varieerub päris valgest ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Aubraki tõug: on algselt pärit Lõuna Prantsusmaalt. Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. 14. Veisetõugude klassifikatsioonid Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad
(samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja lähtepopulatsioonis on erinevad. Toimub muutuste fikseerumine läbi loodusliku valiku Põlvkondade vältel (103...105) muutused süvenevad ja kujuneb ristumisbarjäär. Hetkel millal on ristumisbarjäär, võime rääkida kahest eri liigist Ökoniss koosluses 2) Ökoloogiline e
annaabi.ee 
