Eesti on alla kirjutanud Kyoto leppele, millega oleme kohustatud aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes 8%. See nn Kyoto sihtarv on Eestil juba saavutatud, kuna elektrienergia tootmismahtude vähenemise, aga ka tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside kogused 90. aastaga võrreldes juba praegu 50% vähenenud. Kuna emissioonide langus on saavutatud Eestis üksnes tänu geopoliitilistele muutustele 90ndate alguses, peaks Eesti võtma Kyoto leppe raames karmimad eesmärgid. (1) Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis.
..). Eel toodoid põhimõtete kohaswlt toimub Uute tasapinnaliste ja ruumiliste geopoliitiliste mudelite tekkimin XXI sajandil. Kui Tulevikumudelid. Kriitiline GP Kaasajal on esile kerkinud mõiste kriitiline geopoliitika. Kõige paremini kirjeldab selle olemust üks tuntumaid kriitilise geopoliitika uurijaid Gearóid Ó Tuathail: “Kriitiline geopoliitika ei ole, ta leiab aset” (Critical geopolitics is not an “is”, it “takes place”). (Ó Tuathail, 1996). Sisuliselt viitab see geopoliitilistele riskidele ja ohtudele. Seega kriitilise geopoliitika ülesandeks on juhtida riikide tähelepanu eelkõige riikide igapäevasele poliitilisele tegevusele valitsevate GP riskide ja ohtude maailmas. Kriitilist HP defineeris juba 200 aastat tagasi, ilma kriitilise GP nimetuseta Napoleinm kes kirjutas, et riikide välispoliitika sõltub riigi geograafilisest asupaigast. Kriitiline geopoliitika tegeleb ka GP kujutelmadega, millega õpgustatakse riigi välispoliitikat
annaabi.ee 
