Riigile on omased enesesäilitamine, enese maksmapanek, armastus elu vastu ja võimuihalus. (Berg, 1998). Kuid geopoliitika tekkis juba enne Kjellénit, ning sellest lähtusid kõikide suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel. Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid. Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi
Maailma jaotamine ● Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist - Geopoliitika - majandus - kultuur - poliitika Geopoliitika ● Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega - maa-meri ● Rivaalsus ● Erinevad geopoliitikad - teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide käitumist, võttesse arvesse mingeid geograafilisi näitajaid. praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju (Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne). - traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne: jaguneb globaalseks (anglo- saksi koolkond) ning riigisisene (Saksa koolkond, mis tegeles riigi kui orgaanilise olendi mõtestamisega; laienemine, elutsüklid jne). uus geopoliitika on tänapäeval
annaabi.ee 
