Veetka küngastik Täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused omavahel liitunud moreenkünkad, mis suuremas osas on veel lagedad. Paljud söötis põllud viitavad siingi metsa peatsele pealetungile. Lüllemäe kuplistik Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt, 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi. Lüllemäe ümbruses leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Metsa ja põllumaa paiknemisest tulenevalt saab seda ala omakorda jaotada kolmeks vööndiks. Kolmest vööndist keskmine Rebasemõisa- Tarupedaja vaheline ala on põllumajanduslikult domineeriv ala kõrgustikus, kuigi elanikke asub seal vähe
kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured liitunud ebakorrapärase kujuga 30–35 m kõrgused moreenkünkad, mis suuremas osas on jäänud veel lagedaks. [4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist
vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 1012 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured liitunud ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused moreenkünkad, mis suuremas osas on jäänud veel lagedaks. [4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4
annaabi.ee 
