Vähendas ruumikujutist, teosed muutusid tasapinnalisemaks, hakkas kasutama ebatavalisi värve nt ,,Kollane Kristus" Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt
Hildesheimis Saksamaal (mõlemad 10.saj.) Ehitatud karolingide eeskujul, on nendegi kavatises lähtutud varakristlikust basiilikast: tavaline oli siseruumi jaotus kolmeks lööviks. Löövid eraldati üksteisest tihti massiivsete nelinurksete piilaritega või kasutati toevaheldust (piilar sammas / 2 sammast/ - piilar). Võrreldes karolingide ajaga muutusid aga sammaste kapiteelid raskemaks ja kohmakamaks, neis ilmnes tugev püüd geometriseerimise suunas. Geomeetrilised mahud hakkasid domineerima ka kirikute eksterjööris: nelitise kohal kõrgusid massiivsed neljatahulised tornid, lääne- ja idatornide silindriline ülaosa ei kergendanud kiriku üldmassi, vaid kriipsutas alla hoopis ehitise nurgelisust. Kitsad ümarkaarelised aknad , seinte ülaosa kaunistav kaarfriis ning kääbusgalerii apsiidil rõhutasid seinte paksust ja massiivsust. Kõik need Ottode aja arhitektuuris ilmnenud jooned valmistasid ette esimese
annaabi.ee 
