Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub. Teose loomisel sai Picasso otseseid mõjutusi Cézanne`ilt, kes kujutas esemeid geomeetriliste kujundite sarnaselt ehk lihtsustas vorme. II faas – ikonograafiline Ajalugu Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste 10 detailide moonutamisele või suurendamisele. Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. Kubism Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates toonides. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud