Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine.
Kaevanduste rajamisel lõhutakse ära mitmete loomade- ja taimeliikide elustik. Praegu on Eesti kliimamuutust tekitavate gaaside heitkoguse poolest elaniku kohta maailmas kindlalt esikümnes. Selle peamine põhjus on põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel. Põlevkivi põletamisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse osatähtus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%. Kokkuvõtteks Eesti reaalselt kasutatav geoloogilne varu on ~1 000 000 000 tonni. Üheks suurimaks keskonnaprobleemiks on Eestis põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine, millega kaasneb väga suur keskkonda kahjustav saaste ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Põlevkivi tootmise tagajärjel tekib rohkes koguses mitmeid jääkprodukte. Iga tonni kaevadatava põlevkivi kohta pumbatakse karjääridest välja 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise käigus on saanud tõsiselt kahjustada ka ülemised põhjaveekihid.
sadama heaks toimimiseks. See hõlmab nii sadama akvatooriumit, puhast õhku, väikest liiklusintensiivsust ja huvipakkuvat looduskeskkonda. Näiteks võiks võtta Muuga sadamat ja lainemurdja ehitust. Selle peale mõjuvad ajaloolis ja kultuurilised aspektid.Piirkonnas paiknevad/elutsevad teised, Eesti rahvuslikul tasandil, looduskaitsealused alad ja liigid, võimalikus mõjupiirkonnas meres ja maismaal. 3Muuga sadama lähialade geoloogilne iseloomustus ja rannaprotsessid, eriti Randvere suplusranna piirkonnas. Mõjutatavate, s.h. süvendamise ja kaadamisega, põhjasetete koostis ja lõimiseline struktuur, saasteainete sisaldus ja nende vastavus kehtivatele rahvuslikele normatiividele ja HELCOM,i soovitustele. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud, lumeolud jne.) võimalikus mõjupiirkonnas.
annaabi.ee 
