1809-1882 Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 19. aprill 1882) ingline loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looka. Õppis 1826-31 Edinburgh'is ning Cambridge'is arsti- ja usuteadust, omandas teoloogia kutse, ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste (J. S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin
Charles Robert Darwin oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta ümbermaailmareisilt laeval HMS Beagle, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Alfred Wegener Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane.Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. ÄITAH TÄHELEPANU EEST .
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2
Geoloogiline aeg on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Geoloogilise aja vältel toimunud sündmuste uurimisega tegelevaid geoloogia osi nimetatakse kokku ajalooliseks geoloogiaks. Moodustunudkivimkihtide järgnevuse uurimise, korreleerimise ning liigestamisega tegeleb stratigraafia ning vastavate üksuste sidumisega konkreetsete ajaühikutega geokronoloogia ning isotoopgeoloogia. Ajaloolise geoloogiaga on tihedalt seotud ka paleontoloogia, mis tegeleb geoloogilises ajas elanud organismide kivististe ehk fossiilide uurimisega. Suveaeg Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra varasemaks nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 2:00 ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 3:00. Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks
1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A
24 3. Idealistlik tõlgendus: loomise "päevad" ei esinda ajaperioode, vaid pöördelise tähtsusega momente loomise ajaloos. Nii ei peegelda kuus päeva mitte kuut teineteisele vahetult järgnevat perioodi, vaid hoopis Jumala loomistegevuse kuut momenti, kuut jumalikku ideed, mis loomisprotsessis esile tulid. Kõiki neid kolme võimalust lepitada Gn geoloogiaga peeti omal ajal elujõulisteks ja adekvaatseteks. Teadustele andsid need märkimisväärse vabaduse füüsikalise maailma uurimisel. Kõrvalekaldumist Piibli sõna-sõnalisest tähendusest ei peetud probleemiks, sest sõna-sõnalist piiblitõlgendust õõnestas ka teoloogia-sisene liikumine (just sel perioodil võeti laiemalt kasutusele tänapäevased ajaloolis-kriitilise eksegeesi meetodid). Võib olla üsna
annaabi.ee 
