teadusarengu kella hoopis tagasi, kuna Newton kuulutas, et igasugust liikumist juhib mingi mittemateriaalne külgetõmbejõud, mis sai nimeks gravitatsioon. Evolutsiooniteooriale pani kindla aluse inglise loodusteadlane Charles Darwin (1809-1882). Viis aastat väldanud uurimisreisil purjekal "Beagle" kogus ta suurel hulgal mitmesuguseid loomi-taimi ning tegi zooloogia-, botaanika- ja 5 geoloogiaalaseid vaatlusi. 1859. aastal avaldas Darwin oma peateose "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", milles ta väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin teose "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis D., et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast
Prantsuse looduseteadlane Georges Leapold von Cuvier seletas nende olemasolu kauges minevikus toimunud katastroofidega, mille tagajärjel olevat ilmunud uued täiuslikumad liigid. Cuvieri kaasmaalane Jean Baptiste de Lamarck avaldas 1809 aastal tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglise loodusteadlane Charles Darwin. Viis aastat väldanud uurimusreisil kogus geoloogiaalaseid vaatlusi. Darwin väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. Darwini teooria andis seletuse ka kaelkirjaku täpilisusele: ellu jäid ja järglasi andsid need loomad, kes sulasid ümbritseva loodusega ühte, teised langesid lihtsalt lõvide saagiks. 1871. aastal avaldas Darwin teose ,, Inimese põlvnemine". Selles väitis ta, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu ehk evolutsiooni teel. Viidates inimese