Siin on kahtlus, et kas tegemist on autori fantaasiaga või oli Ptolemaios tõesti kuulnud midagi sellisest ühendavast veeteest. Tõsiasi on, et Ptolemaiose tegutsemise ajal, teisel sajandil, olid veeteed Läänemerest, kas Neeva või Väinajõe kaudu üle Dnepri Musta mereni ja piki Volgat Kaspia mereni ammu avastatud ja mõnda aega juba kasutusel olnud. Arheoloogidel on nende kaubateede kohta palju tõestusmaterjale. Seetõttu on täitsa võimalik, et ühel Aleksandria geograafil olid kindlad andmed sellise kaubatee olemasolu kohta. Ptolemaiose kaardil on jõgede kohta veel palju ebaselget. Nimelt viimane jõgi Läänemere idakaldal on Neeva. Seal teeb merekallas pöörde ja kulgeb tagasi lääne poole. Väinajõe ja Neeva vahele jääb küll hulk jõgesid, kuid nimetamisväärsed on neist vaid kolm: Koiva, Pärnu ja Narva jõgi. Tuleb siiski öelda, et Visla, Neeva ja Väinajõega neid eriti võrrelda ei saa.
formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Ta arvas, et toetudes oma kogemustele, taibule ja sisseelamisv6imele ei pea geograaf läbi tegema kogu eespooltoodud tabelis näidatud tüütut ja aeglast protseduuri lihtregioonidest üle koondregioonide ja teiste vaheastmete, vaid v6ib seda märkimisvaarselt ltihendada, paljudes kohtades "nurka lõigata" ja v6rdlemisi kiiresti j6uda enim huvi pakkuvate üldgeograafiliste regioonideni. Vidal de la Blache ei soovitanud geograafil siiski mitte ainuIt loota taibule ja kogemustele, vaid näitas ära ka selle universaaltunnuse olemuse, mis eristab üldgeograafilisi regioone üksteisest. Niisugune tunnus on Vidal de la Blache'i arvates elulaad (genre de vie). Geograafi ülesanne regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab. Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka, teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist
annaabi.ee 
