15. See planeet oli 10 korda suurem. Seal elas mees, kes lappas suuri ja pakse raamatuid. Ta arvas, et prints on maadeuurija. See vana härra oli geograaf. Prints kahetses, et ta oli roosi sinna jätnud. Geograaf soovitas tal planeet Maa'd külastada, kuna see olevat väga kuulus. 16.osa Planeet Maa oli hiigelsuur ja tundus printsile nagu teater töötavat. Seal oli enne elektri leiutamist palju laternasüütajaid. Seal oli palju kuningaid, joodikuid, uhkustajaid, geograafe ja ärimehi. 17.osa Ta kohtas alguses madu, kes ütles et prints on Aafrikas. Ta seletas, et Maa peal on küll inimesed, aga kõrbetes neid ei leidu. 18.osa Järgmisena kohtas prints ühte kolme kroonlehega lille. Lill arvas, et inimesi on ainult 6-7 tükki. 19.osa Väike prints ronis mäe otsa. Ta kõneles tuulega . Kõik kajas vastu ja ta arvas, et inimesed on imelikud, muudkui kordavad. 20.osa Prints avastas, et tema roos ei olnud ainus maailmas. Ta arvas, et see oleks roosi köhima
Siiski võib täheldada, et asustusarheoloogia seab esiplaanile muinasaegsed asutused, aga maastikuarheoloogia uurib rohkem inimese sidet loodusega. Maastikuarheoloogia sai alguse Pitt Riversi uuringutega 19. sajandi lõpukümnenditel. Tema, ja ka paljud teised pärast teda, kirjeldas inimmõju maastikule. Just inimtegevuse tagajärjel muutunud maastikku on uuritud kuni viimaste aastakümnenditeni. 1970.aastatel juhtisid osa geograafe tähelepanu maastiku kultuurilisele fenomenile. Geograafide nägemus oli maastikust kui traditsioonide ja järjepidevuse talletaja,mis võimaldab ligipääsu autentsele mineviku ideoloogiale. Ka inimgeograafia oli selleks ajaks uurinud ruumi kui tajumise kohana. Nii sai hakata ka arheoloogias käsitlema maastikku teoreetilisest vaatenurgast. Eestis on kõnealust suunda viimase kümmekonna aasta jooksul kutsutud asustusarheoloogiaks, arusaamine sellest
kaudu kogetakse kontrolli ja vabadus. 7 2.1 Asukoha vabadused Uurides gruppide ja indiviidide kujunemist või kujundamist keskkonnas võime öelda, et suur mõju asjadele on ka inimese enda arvamusel. Ehk viis, mida ja kuidas me vaatame, mõjutab erinevaid vabaduse ja kontrolli teooriaid. Selle väite illusteerimiseks saab vaadelda kontrastseid uuringuid ühe nähtuse puhul- antud juhul, inimeste kogemusi kodutusest. Antud teema on geograafe juba tükk aega vaevanud, eriti arvestades, et kodutute arv on tõusuteel. Üks antud teemat uurivatest teadlastest on Jennifer Wolch. Tema ja kolleegid on kaardistanud, kuidas on kodutud hõivanud linnakeskkonda. Need tööd on näidanud, et kodutud kogunevad ümber institutsioonilise ja teenustesõlmede ümber. Teine uurija, Cloke, toob välja, et sellise käitumise aluseks on toimetuleku strateegiad. Nimelt on kodutuks olemisega harjumiseks vajalik
tegevusvaldkonnad, mida joonis 1 geodeesia suhtes täpsusele. Kindlasti annaks sellele maastikule lisada veel üritabki "positsionee-rida". nii mõnegi põõsa või puu; ka geodeesiapuule saaks ehk Geodeedi lugejaskonna hulgas (peale geodeetide lisada veel mõnegi lisaharu.) endi) on kaardistajaid, hüdrograafe, maamõõtjaid ja Nagu juba öeldud, geodeesia võimaldab lahendusi maakorraldajaid, geograafe, planetolooge (ehk siiski!), paljudele rakenduslikele ja teoreetilistele ülesannetele. GIS- ja keskkonnaspetsialiste, mäe- ja ehitusinsenere, Kuna geodeetilised probleemid hõlmavad sageli tervet planeeringute koostajaid. Tänapäeval elavad need maakera (või kontinenti), siis on vajadus erialad üsna oma elu ja teevad omi toimetusi. Siiski on rahvusvaheliseks koostööks üsna ilmne.
Regiooniparadigma kriis 1950. aasta paiku hakkas ilmnema, et regiooni-või klassifitseerimisparadigma on sattunud kriisi. Kõigepealt osutus see liiga kitsaks. Pikapeale hakkasid järjest suuremaid raskusi tekitama ka regiooniparadigma aluseks võetud väidetes leiduvad ebatäpsused ja küündimatused. Üldgeograafilise regiooni illusoorsus. Regioonipiire oli raske põhjendada, nende piiride põhjendamise üle vaieldi pidevalt. Osa geograafe väitis, et regioonil polegi selgeid ja üheseid piire, et regiooni tulebki võtta ja kirjeldada ebamäärases ruumilises ulatuses. Lahendusena pakuti välja üldgeograafilise regioooni olemasolu välistamist ja keskendumist üldloodugeograafilisele ja üldinimgeograafilisele regioonile, mis lõi aga geograafia kahe haru vahele mõra, sellega purunes ka regiooniparadigma üks põhimõtteid. Kokkuvõte Paradigmakriisi i1mingud
annaabi.ee 
