1096. A kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke.Tapeti tuhandeid inimesi Jeerusalemmas(1099) Konstatinoopoline vallutamine ja rüüstamine. Püha Maa langes lõplikult moslemite kätte. Need võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad LääneEuroopas. Beneetsiale ja Genuale tõid ristisüjad pikaajalise kaubandusliku ülevõimu ning tugeva poliitlise mõju Vahemere idaosas. Idamaadelt levisid Euuroopasse uued tavad ja ideed ning nende silmaring laienes.
Puhkes tavaliselt Rooma Paavsti poolt, et teha retk väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast
Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL Euroopas 'hutatu usulist vaimustust. 1921. a. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte. Veneetsiale ja Genuale tõid ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a
paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring
vaadata, mis taevasõrval ilul üles tõusis. Sääl saivad ta meeled veel ärksaks, ta tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle viimsete toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole- Paganini suri 27. mail 1840. a. Paganini jättis oma seaduslikult endale võetud pojale Achillesele 2 miljoni ja kahele õele kumbagile 50-60 tuhat franki, Achllese emale aga, lauljanna Antonia Bianchile Covo linnast, paljalt iga aasta 1200 franki abiraha. Oma Stradivari viiuli jättis ta oma isalinna Genuale, sest ta ei tahtnud, et see riist pärast teda mõne teise kunstniku kätte saaks. Paganini oli tolle aja kõige suurem viiulimängija ja tänini ei ole veel ühtegi tulnud, kes tema vääriliselt mängida oleks mõistnud. Küll on mitmed suured kunstnikud tema mängu järel aimata püüdnud ja ka mõnest kohast seda selgekski saanud, aga kõik need kunstnikud on ainult üksikud tükid Paganinist muud midagi.
annaabi.ee 
