2001).1987.a. toimunud aktsiaturu krahh, viitas järgmise kriisile, kuid siselinna elamumaid mõjutas see alles 1989-ndal, kui toimus elamumaa turgude krahh USA-s . Erinevalt teistest majandussurutistest, mis olid toimunud varem, peatus1990-ndate alguses gentrifikatsioon USA osades piirkondades täielikult ning oli tugevalt piiratud teistes (Hackworth ja Smith 2001). Seda perioodi nähti gentrifikatsiooni lõpuna ning radikaalsemad nimetasid seda ka de- gentrifikatsiooniks (Hackworth ja Smith 2001). Juba 1980-ndate lõpus jõudis Caroline Mills(1988) järeldusele, et gentrifikatsioon on muutunud globaalseks nähtuseks. Ligikaudu aastaks1993 investeeringud taastusid ning USA-s oli algamas „gentrifikatsiooni kolmas laine“. Tagasivaates tundub majandussurutis olevat rohkem üleminekuperiood kui de- gentrifikatsioon. Samal ajal ilmnesid esimesed gentrifikatsioonimärgid ka Ida-ja Kesk Euroopas, Prahas ja Budapestis
Mida liberaalsem majandus riigil on, seda vähem sekkub riik majandusse. On märgatud, et viimaste aastakümnete jooksul on lääne linnades toimunud vaesema elanikkonna ning töölisklassiga asustatud vana kesklinna lähedal olevate piirkondade konverteerimine sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgema klassi eramupiirkonnaks. Selline muutus on toimunud väljaehitatud keskkonns renoveerimise ja rehabiliteerimise käigus. Seda kesklinnale omast arengut nim ka gentrifikatsiooniks, piirkonna taastamitsükliks, sotsiaalse ja füüsilise kvaliteedi tõstmiseks või linna renessansiks. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi, mille tõttu gentrifikatsioon erineb suuremahulistest renoveerimis- ja taaskasutusprojektidest. Sellest hoolimata võib ka suuremahulistes renoveerimise ja taaskasutuse projektides esineda gentrifikatsiooni. Maa kasutusväärtus muutub gentrifikatsiooni tõttu maa vahetusväärtuseks. Selle muutuse
annaabi.ee 
