Konsulid esindasid monarhilist, senat aristokraatlikku ja rahvakogunemised demokraatlikku põhimõtet. Nii oli Rooma riigis poliitilised jõud tasakaalus. 12 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, seadused loovad riigi, annavad vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud, ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega. Ta leidis stoikudele omases stiilis, et ainult halvad kombed ja tavad ei luba inimestel olla võrdsed
Seadusi ja valitsust pidasid nad jumalikeks vahenditeks, millega juhitakse ühiskonda. Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem. Konsulid esindasid monarhilist, senat aristokraatlikku ja rahvakogunemised demokraatlikku põhimõtet. Nii oli Rooma riigis poliitilised jõud tasakaalus. Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), iga piirkonna oma tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud.10 Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja
annaabi.ee 
