Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele. Patriits- oli roomas maaomanik Proletarius- vaene kodanik. Tema ainus vara olid järeltulijad- proles. Nemad pidid teda häda korral üleval pidama. Õiguslikud sidemed plebeide ja patriitside vahel. Tähtsam neist oli klientela, rooma kodanikud võisid end anda puuduse kannatamise pärast maaomanikust patriitsi sõltuvusse. Said maatükki harimiseks –vastutasuks teened. Rooma oli range riikliku ülesehitusega genside vabariik, mitte demokraatia. Vähe on teada, aga tähtis on see, et juba kuningate ajastul oli olemas järjekindel seadusandlus ja õigusloome. Suurem osa õigusest võis olla kirjutamata tavaõigus, mis koosnes vormelitest, mida valdasid preestrid. Kuid peagi sai sellest kõigi kodanike asi ja riigi alus. Kuningate ja plebeide väljasaatmisega sai Roomas Rec publica, üldise avalikkuse asi ja mitte enam kuningate või poliitikute eralõbu. Verevalamist ei toimunud, kuningas kihutati minema
Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele. Patriits- oli roomas maaomanik Proletarius- vaene kodanik. Tema ainus vara olid järeltulijad- proles. Nemad pidid teda häda korral üleval pidama. Õiguslikud sidemed plebeide ja patriitside vahel. Tähtsam neist oli klientela, rooma kodanikud võisid end anda puuduse kannatamise pärast maaomanikust patriitsi sõltuvusse. Said maatükki harimiseks – vastutasuks teened. Rooma oli range riikliku ülesehitusega genside vabariik, mitte demokraatia. Vähe on teada, aga tähtis on see, et juba kuningate ajastul oli olemas järjekindel seadusandlus ja õigusloome. Suurem osa õigusest võis olla kirjutamata tavaõigus, mis koosnes vormelitest, mida valdasid preestrid. Kuid peagi sai sellest kõigi kodanike asi ja riigi alus. Kuningate ja plebeide väljasaatmisega sai Roomas Rec publica, üldise avalikkuse asi ja mitte enam kuningate või poliitikute eralõbu. Verevalamist ei toimunud, kuningas kihutati minema
annaabi.ee 
