Grünen) asutajaid. Septembris 1969 toimunud valimistel suurendas SPD oma ülekaalu Bundestagis ning otsustas suurest koalitsioonist lahkuda. Valitsuse moodustasid SPD ja FDP, kantsleriks sai Brandt. Saksamaa presidendiks oli juulis 1969 valitud SPD liige Gustav Heinemann. Nii oli SPD tulnud lõpuks võimule. Brandti valitsuse asekantsleriks ja välisministriks sai uus FDP esimees Walter Scheel. Kaitseministriks sai SDP liige Helmut Schmidt, siseministriks FDP liige Hans-Dietrich Genscher. Uus valitsus oli eelmisest märksa populaarsem, selle peamiseks sisepoliitiliseks teeneks võibki lugeda noorterahutuste rahumeelse lõpu. Samas ei suutnud ta oma koalitsiooni kaua koos hoida (mitmed FDP saadikud läksid üle CDU/CSU poolele) ning juba mais 1972 korraldati Bundestagis umbusaldushääletus, kus Brandti valitsus vaid ülinapilt jäi püsima. Novembris 1972 korraldati seetõttu erakorralised valimised ning SPD saavutas suure võidu 230 kohta Bundestagi 496-st kohast.
30. august Prantsusmaa välisminister Roland Dumas Tallinnas. 2. september USA tunnustas Balti riikide iseseisvust. 3. september EV ÜN-i otsus Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamise kohta. 6. september NSV Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 10. Eesti võeti Moskvas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmesriigiks. september 11. Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher Tallinnas; G. W. Bush kohtus september Washingtonis Eesti, Läti ja Leedu eksiilvalitsuste esindajatega. 13. Tegevust alustas Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee. september 17. Balti riigid võeti ÜRO liikmeks. september 18. Euroopa Nõukogu andis Eestile, Lätile ja Leedule erikülalise staatuse; Balti riigid september Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed. 1. oktoober Müügil Eesti Vabariigi 9 esimest postmarki. 2. –4.