Tema meetod levis Läänemaailmas kiiresti ning laste kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 18. sajandi suurimaid leiutisi on elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Sõjandus 19. sajandil Prantsuse revolutsiooniga algas vana korra lagunemine. 18. sajandi Euroopas domineeris korrastatus: piirid olid selged, paljusid riike juhtis absoluutse võimuga riigipea, maade suhtlemine toimus ka kindla etiketi alusel. Ka sõdimisel peeti kinni kindlatest tavdest ja reeglitest. Sõjapidamine oli väga
rõugeepideemiatele. 18. sajandi suurimaid leiutisi on elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei 16 ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Teadus 19. sajandil 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal märkasHans Christian Ørsted, et elekter sünnitab magnetismi. Inglise teadlane Michalel Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile.
annaabi.ee 
