Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades ning kusagil mujal ei olnud kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht. Üks veidi enne 1348.aasta suurt katku Veneetsiast läbi sõitnud rändur jõudis seal huvitavale järeldusele:"Kõik inimesed Veneetsias on kaupmehed" Genovalaste kohta aga öeldi:"Genovalane, järelikult kaupmees."Antud hinnangud peavad paika selles mõttes, et neis Itaalia linnades andis majandus-,ühiskondlikus ja poliitikaelus tervikuna tooni just lai kaupmeeste kiht. Itaalia linnades oli kaupmehe elukutse moraalselt rehabiliteeritud ning Jakobus de Voragine, Genova piiskop võrdles kaupmeest Kristuse endaga. Kaupmees, kes võtab kaupade otsingul ette pikki teekondi ning seab ohtu oma vara ja isegi elu, on paljude fablioode tegelane
Seda tehti jällegi Veneetsia laevadega. Saadi palju territooriume ja rikkusi juurde. Sellised tehingud suurendasid veneetslaste ülemvõimu Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170. aastal rüüstasid veneetslased Genova kaubanduskvartalit Konstantinoopolis. Pärast seda, kui Genova sõlmis liidu Konstantinoopoli valitsejaga ja löödi koos tagasi ladinlased Bütsantsist, sai Genova juhtpositsiooni Vahemere ida-osas. Kaffa oli üks tulusamaid genovalaste poolt loodud kaubanduspunkte. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Läänemereäärne kaubandussüsteemid Hansakaubandus (oluline seal Venemaalt toodud kaubad nagu karusanahad, vaha) 11. sajandil, kui itaalia kaupmehed ja meresõitjad hakkasid laiendama oma laevateid üle kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159
annaabi.ee 
