.................. 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia................................................................................................. 7 Muud toksilised effektid....................................................................
väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid.(4) c) Kantserogeensus · Jood on kantserogeenne kemikaal, mis võib liiga suure koguse joodi tarvitamise juures põhjustada vähki. On tehtud katseid, kus selgus, et kilpnäärmevähki nakatunud naisi on vähem, kes kasutasid vähem kui 273 gI/ päevas, kui naisi, kes kasutasid rohkem kui 273 gI/ päevas. d) Genotoksilisus ja mutageensus · Mutageensuse ja genotoksilisuse osas andmed puuduvad. e) Muud toksilised efektid · Endokriinsüsteemi muudatused (stuuma teke) · Seedeelundkonna vaevused (iiveldus, valu) · Maitsemeelte vaegus · Ödeem, paistetus · Allergilised reaktsioonid nagu palavik, nõgestõbi, nahaverejooks, eosinofiil, äge nahalööve. · Neeru efekt f) Ökotoksikoloogia
genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1. Selliselt toimivad hallitusseente Aspergillus flavus ja A. parasiticus poolt toodetavad mükotoksiinid aflatoksiinid, kusjuures aflatoksiin B1 (AFB1) on neist kõige toksilisem ja kantserogeensem. AFB1, mis ise on algselt mitteaktiivne, metabolismi tulemusena tekkiv AFB1-8,9-epoksiid võib seonduda valkudega (tulemuseks tsütotoksilisus) ja DNA-ga (tulemuseks genotoksilisus ja pikas perspektiivis maksavähi teke). Toiduohutuse probleem. · Näide 2. Tsüaniidioon interakteerub mitokondri membraani valguga tsütokroom aa3, blokeerides sellega elektronide liikumise hingamisahela. Sellega väheneb, kuid ei lakka täielikult, energiakandja adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmine rakus ning rakk sureb. Eriti tundlikud on tsüaniidiooni suhtes aju ning südame rakud, nii on näiteks südamelihases ATP varu vaid kolmeks minutiks.
annaabi.ee 
