soodeterminatsioon) viljastumise hetkel (imetajad, linnud, kahepaiksed) Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: 1) Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine a. gonaadi päritolu b. genitaalvallid - tekivad mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil, neist arenevad somaatilised gonaadi rakud (e mittesugurakud) XY genotüüp: osad genitaalvalli rakud diferentseeruvad Sertoli rakkudeks c. Epiteeliväädid d. ürgsete idurakkude migratsioon gonaadi; mis on ja kus tekivad ürgsed idurakud - migreeruvad genitaalvalli 4. - 6. nädalal. Pärinevad nii rebukotist kui ka epiblastist. Migreeruvad läbi allantoisi ja tagasoole urogenitaalvalli. e. vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale
osa. Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi alge areneb paarilise struktuurina vahelmisest mesodermist ja ventraalne osa gonaadist tsöloomi epiteelist (KüPlMe), paiknedes areneva neeru (mesonefrose) kõrval Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadi alge 4. n ja jääb seksuaalselt eristamatuks 7. n. Mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil tekivad paarilised genitaalvallid, millest arenevad nö. somaatilised gonaadi rakud (mitte-sugurakud) ürgsed sugurakud migreeruvad genitaalvalli 4-6.n Genitaalvalli epiteelkoe kihid kasvavad ja moodustavad sidekoe sees epiteelivääte. Idurakkude migratsioon gonaadi algesse Hiire idurakkude migratsioon algab vanuses E7.5 nende liikumisega läbi ürgjuti tagumise (posterioorse) osa areneva tagasoole endodermi. E9.5 tungivad PGC-d tagasoolest välja soolekinnistisse (mesenteeriumi) ja migreeruvad E10.5 kahepoolselt genitaalvalli Idurakud on unipotentsed (võime diferentseeruda ainult ühte tüüpi
Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi (bipotentsiaalne) alge hakkab arenema mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist. Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Inimestel on Y-kromosoomi lühikeses õlas Sry-geen, mis vastutab testise formatsiooni eest. Sox9 geen indutseerib testise arengut. Esmased sugurakud migreeruvad gonaadidesse 6.arengunädala jooksul
annaabi.ee 
